Eilne õhtu oli kuidagi eriti mõnus. Millised need õhtud siis reeglina on..
Kuna Eneal enam väga ei ole neid õhtuseid gaasipiinu ja nutuhooge, siis olen hakanud teda Athenaga samas toas magama panema. Samuti on põhjuseks see, et tüüp ei mahu enam hästi sinna tünni.kujulisse vanni, kus teda ennemalt vannitasin ning nüüd on mõnus teha tittedele koos suuremas vannis vanni - esmalt vannitan mina Eneat ja siis vannitab Mike Athenat.
Athena on ise-enesest harjunud üksinda toas magama jääma. Paneme ta voodisse ja ütleme "head ööd" ning lahkume toast. Mõne aja pärast jääb ta magama. No viimasel ajal ta küll ronib oma võrevoodist (mis kohe suure madratsi kõrval ja kust paar pulka ära võetud) suurele madratsile, müttab seal väheke pehmete mänguasjade, tekkide ja patjadega ning uinub siis kuhu juhtub. Päris huvitav on minna natukese aja pärast uurima, kuhu ta seekord on unne vajunud. Siis tõstan ta reeglina ka tagasi ta oma voodisse - ei taha ju, et unise peaga ise magama minnes talle peale viskaksin.
(siin üks sassis voodite pilt.. seekord on Athena magama jäädes pea-aegu oma voodisse tagasi jõudnud...)
Ja Enea oli harjunud magama jääma meie alumise korruse külalistetoas, kust ta siis hiljem (nii kella ühe paiku öösel ise magama kobides) süles üles korrusele magamistuppa enda kõrvale vean. Kaisus magas enamasti ta mul kogu öö, aga viimasel ajal olen hakanud teda ka ta enda võrevoodisse panema, mis Athena omaga võrreldes teiselpool voodit, on. Sellel voodil pole tervet ühte külge - saan öösel vajadusel pojakese enda kõrvale veeretada. Seal üksinda magades on ta hakanud ka märksa pikemaid unesid tegema. Vahel isegi 6-7 tundi. Võibolla kaisus olles ajas ta mind rohkem üles, aga võibolla hoopiski ei aja minu kõrvalolek ja keeramine teda enam niiväga üles. Magab ta nüüd ka kõhuli - voodis mõnus kõva pind, ainult lambanahk on all.
Eilne õhtu oli kuidagi eriti mõnus.
Vedelesin voodis, ühel pool mugistas Enea oma magamiseelset söögikorda, teisele poole oli kaissu pugenud Athena, kes vaheldumisi oma peaga mind sugis ja siis jälle jalgadega togis kuni unisemaks ja unisemaks jäi. Aken oli lahti, et sooja tuba öise jahedama suveõhuga tuulutada. Mingil hetkel kuulsin Mike-i õues ümisemas - ta naases oma õhtuselt jalutuskäigult ja hakkas Estale pulka viskama. Pikutasin ja mõtlesin siis, et elu on ikka ilus. Mõnus oli olla seal kahe kullatüki vahele pressitult ja kuulata veel kahte õues mängimas. Faust ajas mind ka veel hiljem öösel sellega üles, et oli meie magamistuppa tulnud ja ennast Enea kõrvale nurruma sättinud. Kogu krempel koos!
Nojah, eile (6.08.2013) oli ju ka see päev, kus panime Mike-iga korraks endale ilusamad riided selga ning käisime raekojas endale sellist dokumenti saamas, mille tõttu võime üksteist nüüdsest abikaasadeks kutsuda...
Aga täna õhtul plaanin veel ise ka jalutuskäigule minna - praegu just jälle ootan Mike-i tagasi. Õhus on täna õhtul nii palju niiskust ja seega ka mõnusaid kase ja muude rohttaimede lõhnu..