Thursday, March 28, 2013

Kevadine tõbi

Oioi, väljas särab soe päike, lumi aurub silmnähtavalt õhku, aga mina olen olnud palavikus lapsega toas. Oh, täna siiski palavikku polnud, aga nohu ja köhimine kõlab veidi pahasti. Seega, pole mitu-setu päeva korralikult õue saanud. Endal juba juhe koos sellest. Nii väga kutsub õue. Täna istusin natuke õues trepil enne Mike-i tööle minekut. Linud laulavad!  Päike põletab põski. Lõhnab nagu sulalumi. Mõnus. Homme siiski plaan vähemalt väike jalutuskäik teha, kui just hommikuks uuenenud tati-palaviku üllatust pole. 
Aga. Millega Athena siis tegeleb sel ajal, kui toas passime. Siin paar alternatiivi söömisele, pikale lõunaunele ja raamatute vaatamisele (kahjuks ma ei oska teist videot õigeks keerata :S, ja selgituseks veel, et selle teise video taustaks käib Ladina-Ameerika muusika ning Athena jälgib ennast peeglist):

Sunday, March 17, 2013

Päikse ja põhjapõtrade aeg

Tänase üle-pika-aja pilvise ilma puhul siis selline postituse pealkiri. Aga tõepoolest, päikest on siin nähtud mitu nädalat jutti. Nina soeneb ning vahel isegi punetab sellest. Linnud laulavad nagu oleks kevad käes. Aga tegelikkuses siinkandis seda kevadet eriti polegi oodata - talv vaheldub kunagi mai kuus suvega, nagu ma varasemast mäletan kui umbes nädala jagu päevi kulus roheuse tekkimiseks. Eks näis, kuidas sel korral. Päike on küll kevadine, aga temperatuurid ikka öösel isegi -25 ja päeval ehk -7 kraadi. Ning lund on ka piisavalt. Tänagi sadas hommikul natuke juurde. Aga siin üks nädalatagune pilt pingviinidest järvejääl:
Põhjapõdrad on samuti eelmise nädala teema. Meie igapäeva-süõidutee äärde on tekkinud põtrade karjatamise ala. Teadupärast liigutatakse põhjapõdrad talvel mägedest alla mere poole, kus lumekihti vähem ning toitu lihtsam kätte saada. Sel astal küll Umea ümbrus suht lumerohke - isegi meil, 30km sisemaa poole, on vähem lund kui linnas. Aga põhjapõdrad on toredad. Nii malbete nägudega. Ning samuti meeldib meile käia autotee peal soola lakkumas - seetõttu neid nii lihtne näha ongi. Siin üks pilt meie auto aknast:
Nende päikeseliste ilmadega olen üritanud ikka võimalikult palju õues olla. Õnneks on Athena muutunud meeletuks jalutusfänniks. Oleme käinud siin küla vahel hulkumas nii tunni ja isegi 1,5 tunni kaupa. Kusjuures ega ta eriti ei väsigi - lõpuks olen ikka pidanud ta sülle võtma, kuna istub rohkem maas kui kõnnib, aga tundub, et see tal ka pigem igavusest kui väsimusest. Ainuke "viga" teaga jalutades on see, et ta on kangesti kangekaelne ning tahab oma teed minna. Seega pean teda sageli naabrite uste eest ära vedama - siinsetel majadel ei ole kinniseid aedu. Või siis, otse loomulikult, ei liigu ta mööda teed mitte selles suunas, kuhu mina tahan minna, vaid vastupidi ning kiirust on tal ka parasjagu - annab järgi joosta. Nojah, seetõttu vist suudamegi temaga läbida 500m edasi-tagasi lõiku 1,5 tunniga :). Aga tore, et talle õues meeldib! Siin paar pilti meie külavahelistest retkedest:
 Lähme ikka kodust kaugemale (taga vasakul meie maja) ja uurime ilma.
 Ja siin see pingviinike juba poolel teel üles mäest. Peab vist ikka järgi minema, ega ta enam kutsumise peale tagasi ei tule.
Igasugused pulgad on nii Esta kui ka Athena lemmikud. Tuule poolt alla kisutud kaseoksakesi on teede peal palju, ikka peab neid vastavalt siis kas suus või peos kaasas kandma.

Thursday, March 7, 2013

Uus diagnoos

Ei olegi mutatsiooni, ütleb neurokirurg. Vatsakestes ja kukla taga küll vedelikku liiast ja seda tuleb jälgida, aga kõik muu on nii nagu olla võiks. Ei ole midagi puudu ja kindlasti mitte seda 45%, mida nimetati Tartus. Ei mingit imetabase nimega diagnoosi enam. Elu on lill :) ning raamatud on jätkuvalt huvitavad, isegi kui on juba ammu uneaeg.
 

Monday, March 4, 2013

Vabariig aastapäev

Tähistasime Maariuse külaskäiguga ja põhjapõdrajahiga, mis kahjuks lõppes küll ilma saagita (tundub, et sel aastal pole nad veel siiakanti toodud), aga vähese müttamisega autos ja lumes.
Siin on meie Eesti Minut:
 












Ja siin oleme, tüdrukud, surutud auto tagaistmele:

Ja siin on koerte ja poiste lõbu: