Tänase üle-pika-aja pilvise ilma puhul siis selline postituse pealkiri. Aga tõepoolest, päikest on siin nähtud mitu nädalat jutti. Nina soeneb ning vahel isegi punetab sellest. Linnud laulavad nagu oleks kevad käes. Aga tegelikkuses siinkandis seda kevadet eriti polegi oodata - talv vaheldub kunagi mai kuus suvega, nagu ma varasemast mäletan kui umbes nädala jagu päevi kulus roheuse tekkimiseks. Eks näis, kuidas sel korral. Päike on küll kevadine, aga temperatuurid ikka öösel isegi -25 ja päeval ehk -7 kraadi. Ning lund on ka piisavalt. Tänagi sadas hommikul natuke juurde. Aga siin üks nädalatagune pilt pingviinidest järvejääl:

Põhjapõdrad on samuti eelmise nädala teema. Meie igapäeva-süõidutee äärde on tekkinud põtrade karjatamise ala. Teadupärast liigutatakse põhjapõdrad talvel mägedest alla mere poole, kus lumekihti vähem ning toitu lihtsam kätte saada. Sel astal küll Umea ümbrus suht lumerohke - isegi meil, 30km sisemaa poole, on vähem lund kui linnas. Aga põhjapõdrad on toredad. Nii malbete nägudega. Ning samuti meeldib meile käia autotee peal soola lakkumas - seetõttu neid nii lihtne näha ongi. Siin üks pilt meie auto aknast:

Nende päikeseliste ilmadega olen üritanud ikka võimalikult palju õues olla. Õnneks on Athena muutunud meeletuks jalutusfänniks. Oleme käinud siin küla vahel hulkumas nii tunni ja isegi 1,5 tunni kaupa. Kusjuures ega ta eriti ei väsigi - lõpuks olen ikka pidanud ta sülle võtma, kuna istub rohkem maas kui kõnnib, aga tundub, et see tal ka pigem igavusest kui väsimusest. Ainuke "viga" teaga jalutades on see, et ta on kangesti kangekaelne ning tahab oma teed minna. Seega pean teda sageli naabrite uste eest ära vedama - siinsetel majadel ei ole kinniseid aedu. Või siis, otse loomulikult, ei liigu ta mööda teed mitte selles suunas, kuhu mina tahan minna, vaid vastupidi ning kiirust on tal ka parasjagu - annab järgi joosta. Nojah, seetõttu vist suudamegi temaga läbida 500m edasi-tagasi lõiku 1,5 tunniga :). Aga tore, et talle õues meeldib! Siin paar pilti meie külavahelistest retkedest:
Lähme ikka kodust kaugemale (taga vasakul meie maja) ja uurime ilma.
Ja siin see pingviinike juba poolel teel üles mäest. Peab vist ikka järgi minema, ega ta enam kutsumise peale tagasi ei tule.
Igasugused pulgad on nii Esta kui ka Athena lemmikud. Tuule poolt alla kisutud kaseoksakesi on teede peal palju, ikka peab neid vastavalt siis kas suus või peos kaasas kandma.