Järvelt

Mike ja Esta käisid eile pärastlõunal järvel jalutamas. Päike juba vaikselt loojumas mäe taha, aga küla peale veel kuldset valgust viskamas. Viimane pilt on meie majast nii, nagu ta järve pealt / kalda äärest paistab.

Jalutuskäik

Rutiinid. Ega elus muud põnevat juhtugi :).

Käime ikka vahel (tegelt ikka üritaks iga päev korra või paar) mööda oma tänavat jalutamas. Tänav kulgeb pikki järve äärt ja mingist hetkest muutub kogu järve ümbritsevaks matkarajaks. Seega on seal mõnus mütata, autosid ei sõida ainult lumesaanid kihutavad vahest üle tee. Aga noh, neil on ka reeglina kindlad rajad ning päris igalpool nad ei sõida. Lumi on maas ning kui Athena kaasa võtan ning ta parasjagu lõunaund ei peaks tegema, siis on kaasas ka kelk ning mudiugi Esta, kes on hakanud viimasel ajal ülimõnusaks jalutuskoeraks. Rihma ei peagi kasutama.. ainult vahel harva, kui teisi koeri vastu tuleb, võtan jalutusrihma välja. Aga seda juhtub ka üliharva ning paljud koerad siin nii sõbralikud, et piisab, kui Estal lihtsalt kaelarihmast kinni hoida ning lasta neil omavahel veidi suhelda. Esta heale käitumisele aitavad muidugi kaasa ka koerakrõpsd, mis mul taskus on - isegi kui ta läheb veidi kaugemale, siis hüüdmise peale on alati kohal ning valmis natike nosima. Samuti kõnnib kõrval väga hästi, kui talle iga natukese aja tagant üks krõbin ette pista. Täitsa mõnus koer.

Aga Athena on täielik kelgufänn. Istuks seal mutkui ja laseks ennast sikutada. Kusjuures, siiamaani ma isegi olin veidi mures seepärast, et ta üldse õues kõndida ja mütata ei tahtnud. Aga tänaseks on see viga välja roogitud. Nimelt käisime sel nädalal Athenaga paar päeva lastehoius. Ülejärgmisest nädalast hakkab ta seal iga päev ca kuus tundi olema, praegu harjutame. Tegelikult pidime iga päev harjutama, aga kas hoidja ise või siis teised lapsed olid vahelduva eduga haiged ning polnud mõtet kohale minna. Saime käia vaid kahel päeval. Õnneks meile endile tõbi külge ei jäänud. 

Igatahes, kolmapäeval käis Athena teiste lastega ka õues. Kui ma kohale jõudsin teda kaasa võtma, siis nad just müttasid seal. Athenake, teadagi, istus ainult kelgus. Hoidja ütles ka, et ehk on asi jalanõudes, aga noh, ma olen erinevaid proovinud ja miski ei tööta. Tulime siis koju ära ja õhtul läksime oma tänavale kelgu-koera-jalutuskäigule. Mingi hetk muutus Athena kelgus rahutuks ja ma tõstsin ta välja. Viskasin Estale pulka - koera lemmikmäng ja Athenale teeb ka palju nalja. Ning siis, oh seda imet. Athena hakas minema. Ja muutkui läks ja läks ja läks. Vahepeal küll poetuled meelitasid teda ning vuhtis valest teeotsast edasi minna ning röökis meeletult, kui ma ta õige tee otsa tagasi tõin. Aga ikka, läks ja läks ja läks. Vahel kõndis õiges suunas, vahel tagasi.Vähemalt pool tundi müttas ta küll niimoodi ringi. Ise õnnest ja lõbususest joovastuses.

Siin aga on pildike tänasest hommikupoolikust:

HUA

Uusaastatervitused meie jõulumantli alt!